Kontaktorite põhimõte

Kontaktor on automaatne elektriline juhtseade, mis kasutab elektromagnetilist jõudu elektriahelate lülitamise juhtimiseks; seda kasutatakse laialdaselt mootorijuhtimis- ja toitesüsteemides. Selle tööpõhimõte hõlmab peamiselt mähise pingestamist magnetvälja tekitamiseks, mis omakorda käivitab kontaktid vooluringi ühenduse loomiseks või katkestamiseks.

Kui kontaktori mähis on ühendatud juhtvooluallikaga, tekib mähises elektromagnetiline külgetõmme. See põhjustab armatuuri sissetõmbamise, viies liikuvad kontaktid kokku statsionaarsete kontaktidega. Järelikult on põhiahel suletud, võimaldades voolul voolata koormusseadmetesse. Kui mähis on pingevaba, siis elektromagnetiline jõud hajub; vedrude toimel naaseb armatuur algsesse asendisse, kontaktid eralduvad ja põhiahel katkeb.

Kontaktor koosneb tavaliselt elektromagnetilisest süsteemist, kontaktsüsteemist ja kaare{0}}kustutusseadmest. Elektromagnetiline süsteem vastutab tõmbejõu tekitamise eest; kontaktsüsteem tegeleb ahela tegemise ja katkestamisega; ja kaarekustutusseade{2}} summutab kontaktide avanemisel tekkivaid elektrikaarte, vältides sellega kontaktide kahjustamist ja pikendades seadme kasutusiga.

Tänu oma omadustele-, nagu lihtne juhtimine, sobivus sagedasteks lülitustoiminguteks ja tugevad kaugjuhtimisvõimalused,-kasutatakse kontaktoreid tavaliselt mootori käivitamise-seiskamise juhtimises, valgustuse juhtimises ja automatiseeritud juhtimissüsteemides, mistõttu on need tööstuslike elektriliste juhtimisrakenduste oluline komponent.